oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).

Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma

unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri

nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki

teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen:

pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus

ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenägudest.

,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,

petavad

meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,

kõik

ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi

ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.

Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis

nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga

Atli ja süütas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned,

mida Gudruun püüab väärtõlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui

oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega

mõõga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende

vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

väärtõlgendab neid.

,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel

on põhjust.

Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."

Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.

Kostbera räägib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist

oli õige tunduval määral."

,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?

Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale

säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias

ulusid hundid...

Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tähendab?

Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.

Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:

,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud

tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna.

Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:

,,Küll see Kyllikki kõneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Ära sa mine sõdaje!

Nägin unda ma magades,

sügavasti suikudessa:

tuba kõik oli tulessa,

leeki suuri lõkateli

üsna meie akna alla,

päraseina peenderalla,

säälta tuisahti tubaje,

kosena üles kohades

põrandalauasta lageje

akkenasta ukse külge."

Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda,

kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades

lepalaaste arbusõelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma

sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale õnne.

III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:

,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapäeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku õues

õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas öösist unenägu,

Lugu läbi mõtlemaie;

Mõtles tunni, mõtles teise,

Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenägu. Kalevipoeg

,,Ärkas unest ehmatades.

Kuri unenäo-kuju

hädaohtu ähvardelles

võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi

seitse nädalat kestnud nõidusunes:

,,Eilse päeva ilmutused

unenäona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.

III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et

ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Läcplesist.

VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pöhjuseks olevat sündmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu

söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur

ennustas head.

Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kõuekõmina näol.

,,0düsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud

kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas

ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvösale jääb saarel võim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja

ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks järgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on näha sörkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära

lüüakse.

,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav

kriuksus, kui Högni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki

purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem

suri V. rongiönnetuse tagajärjel.

— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati,

et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade

endelisele tähendusele.

Lõpuks veel ühest antiikaja endest.

Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale,

käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks

endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht

Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mürgitas enda mõni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem

huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.

Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl

küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud

peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste

ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri

käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast

lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu

tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc

kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge

inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi,

sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel

kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja

ilmnes järgmist.

Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne

seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".

Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre

uputada.

Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.

üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii

erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.

Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud

teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast

tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue

Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid

ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559.

aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal

plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või

vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus

kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon,

skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat

iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et

krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena).

Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George

Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks

talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil

1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud

Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",

pärast 1900. a.

Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel,

kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja

abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte

kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi

magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi

pilvede."

Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine

Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest

see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat

nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna.

Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli

kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala

pärast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi

kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle

kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.

a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare

Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema

tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.

Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5